Õppekava lühitutvustus

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA


Tallinna Linna omandis olev munitsipaallasteaed. Käesoleval ajal töötab lasteaias 11 rühma.

Lasteaed on kakskeelne. Õppetegevused toimuvad nii eesti kui vene keeles. 3-aastastele vene rahvusest lastele alustatakse riigikeele (eesti keele) õpetamist. Lastega tegelevad peale kahe rühmaõpetaja ja õpetaja abi veel liikumisõpetaja, muusikaõpetaja ja logopeedid.

Alates 1997. aastast on lasteaias kasutusel “ Hea Alguse “ metoodika elemendid.

Läbi aegade on lasteaias suurt tähelepanu pööratud eri rahvakultuuride tutvustamisele ja nii jätkub see ka tänapäeval. Tutvustatakse eesti ja vene rahvakultuuri.
Samuti pööratakse lasteaias suurt tähelepanu keskkonnakasvatusele,


2. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED, SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI.

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.


2.1. Õppe-kasvatustegevuse põhimõtted

• lapse individuaalsuse arvestamine
• lapse tervise hoidmine ja edendamine ning tema liikumisvajaduse rahuldamine
• lapse loovuse toetamine
• mängu kaudu õppimine
• humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
• lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
• lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine
• üldõpetusliku tööviisi rakendamine
• kodu ja lasteasutuse koostöö
• eesti- ja vene kultuuritraditsioonide väärtustamine ning nende eripäraga arvestamine

Õppe-kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppesisu- ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.


2.2. Õppe-kasvatustegevuse sisu

Õppe-ja kasvatustegevuse sisu toetab laste üldoskuste ja valdkondade oskuste arengut. Üldoskused on lapse arengut iseloomustavad suutlikkused. Lapse areng võib individuaalselt suuresti varieeruda.

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused.

Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu ning lapse arengu eeldatavad tulemused on kavandatud seitsmes valdkonnas (edaspidi valdkond):
1) mina ja keskkond;
2) keel ja kõne;
3) eesti keel kui teine keel;
4) matemaatika;
5) kunst;
6) muusika;
7) liikumine.

Õppekasvatuse sisuks tegevused sotsiaalses, loodus- ja tehiskeskkonnas.


3. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ning riiklikus õppekavas kirjeldatus õpikäsitlusest.

Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
Toetutakse J. Käis´i ped. printsiipidele:
* TURVALISUS
* JÄRJEPIDEVUS
* ELULÄHEDUS
* KODULOOLISUS
Õpetatakse lastele, et on pühad asjad: LEIB, EMA ja ISA, MAA, ELU, PUU, ISAMAA

Lasteasutuse elu- ja töörütm lähtub aastaaegadest ja rahvakalendri tähtpäevadest.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Tegevuste valikul arvestatakse nii üldoskuste kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisu ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning personali kaasamist.

Teemat valides arvestatakse lasteasutuse ja rühma eripära, paikkonna eripära, laste huve ja ettepanekuid. Teemat käsitletakse läbivalt valdkondade kaudu. Perioodi tegevuskava planeeritakse valdkondade kaupa, kuid tegevusi korraldades valdkondi ei eristata.

Eraldi planeeritakse aeg muusika- ja liikumistegevustele.

Õppe-kasvatustegevust kavandades arvestavad õpetajad laste keskendumisvõimet ning tähelepanu. Laste vanusest lähtuvalt on õpetaja kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste kestus 1-3-aastatel 10-15 minutit, 3-5-aastastel 25 minutit ja 6-7-aastastel 35 minutit.

Rühma tegevuskava koostades selgitatakse eelmise õppeaasta aruannete ja laste arenguanalüüside ning laste vaatluste põhjal õppeaasta alguseks välja rühmas olevate laste vanuselised, individuaalsed ja arengulised iseärasused.


4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED, sealhulgas ka korraldus.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
Laste arengutaset hinnatakse selleks, et.....
• määratleda lapse arengulised saavutused
• selgitada välja lapse erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära
• koostada lapsele individuaalne õppekava
• aidata lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha

Lapse arengut jälgitakse kogu aasta jooksul. Kaks korda aastas ( sügisel ja kevadel) teevad rühmaõpetajad koostöös teiste spetsialistidega laste arengust kokkuvõtted.

Laste arengu analüüsimisel kasutatakse järgnevaid meetodeid:

Sõimerühmades
• vaatlus
• test

Aiarühmades
• laste tööd
• test

Vaatluste liikidest kasutatakse osalusvaatlust s.t. vaatlust viib läbi rühmaõpetaja või õpetaja abi, kes osaleb rühma tegevuses. Vaatluste tulemused fikseeritakse kirjalikult ja säilitatakse laste arengumappides.

Lapse tööd kogutakse samuti arengumappi, mis annab hea ülevaate tema arengu dünaamikast ja kajastab sisuliselt lapse individuaalse arengu lugu.


Testina kasutatakse lapse arengutaseme hindamisel Linnu Mae poolt eesti keelde tõlgitud koolieelse kasvatuse Portage-programmi „ Astmed“ alusel koostatud laste arenguanalüüsi tabeleid. Tabelid võimaldavad välja selgitada, mida laps oskab ja määrata, mida on talle lähemas tulevikus otstarbekas ja võimalik õpetada.

Tabeleid täidetakse kaks korda aastas: sügisel ja kevadel.

5. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED

Lasteaia ülesanne on võimalikult varakult märgata hariduslike erivajadustega lapsi ja alustada tööd nende aitamiseks. Erivajaduste väljaselgitamine toimub koostöös lapsevanema, lasteaia logopeedi, õpetajate ja tervishoiutöötajaga. Vajadusel ja võimalusel konsulteeritakse ka teiste spetsialistidega.

Töö korraldus:
1. Iga õppeaasta alguses, kõikide laste arengu analüüsimise järel ja märganud hariduslikku erivajadust või kahtlustades selle võimalikkust, teeb rühmaõpetaja ettepaneku direktorile probleemi aruteluks. Vajadusel kutsub direktor kokku meeskonna, kuhu kuuluvad: lapsega töötavad rühmaõpetajad, õpetaja abi, muusika- ja liikumisõpetaja, õppealajuhataja ja direktor. Olenevalt erivajadusest kaasatakse ka logopeed ja tervishoiutöötaja.

Otsustakse individuaaltöö või lapse täiendava vaatluse läbiviimine meeskonnaliikmete poolt.

2. Õpetaja või muu lapsega tegelev lasteasutuse töötaja viib läbi vestluse lapse vanematega, et selgitada, kas tema on märganud samade probleemide olemasolu ja milles näeb põhjusi ning lahendusi.

Toimub ühine arutelu ja edasiste tegevuste kavandamine.
Vajadusel koostatakse individuaalne arenduskava


....................


Lehekülge haldab:

Merike Pappel /direktor
e-post: lehola@la.tln.edu.ee




Viimati muudetud 20.04.2017